Pakendivaba ostlemise ülesande raames valisin päeva, mil püüdsin teadlikult vältida ühekordsete pakendite kasutamist. Tavapäraselt teen oma toiduoste peamiselt Lidlis, eelkõige seetõttu, et seal on värskete puu- ja juurviljade puhul
väga hea hinna ja kvaliteedi suhe.Pean siiski tunnistama, et igapäevaselt kasutan sageli poes pakutavaid kilekotte, kuigi mul on olemas ka korduvkasutatavad võrkkotid. Nende kasutamist takistab eelkõige harjumus ning asjaolu, et need kipuvad poodi minnes sageli koju ununema. Sama juhtus ka antud ülesande päeval. Sellest hoolimata otsustasin proovida osta puu- ja juurvilju täiesti ilma pakendita.
Kogemus näitas, et pakendivaba ostlemine ei olnud tegelikult ebamugavam kui kilekottide kasutamine. Kuna ostan toidukaupu pigem väiksemates kogustes, ei tekkinud ka praktilisi probleeme toodete transportimisel. Lisaks pesen puu- ja juurvilju enne tarbimist igal juhul, olenemata sellest, kas need on ostetud kilekotis, võrkkotis või ilma pakendita, mistõttu ei mänginud pakendi puudumine hügieeni seisukohalt olulist rolli. Siiski esines ka piiranguid – näiteks maasikad pidin ostma pakendatult, kuna need olid poes juba eelnevalt karpidesse pakitud ning pakendivaba alternatiiv puudus.
Samas ilmnes selgelt, et suurim takistus pakendivabale ostlemisele on harjumuspärane käitumine. Inimene on oma rutiinide küljes kinni ning isegi keskkonnasõbralikumate valikute olemasolul ei pruugi neid järjepidevalt rakendada. Tulevikus näen siiski, et pakendivaba ostlemine on täiesti teostatav, eriti värske toidu puhul, ning väikese teadliku pingutuse korral võiks sellest kujuneda püsiv harjumus.
Eesti kontekstis on siiski tooteid, mida on keeruline oma pakendisse osta – näiteks paljud töödeldud toiduained, piimatooted või valmistoit, mis on enamasti eelpakendatud. Samas olen teadlik, et näiteks liha- ja piimatooteid oleks võimalik osta pakendivabamalt turult, kasutades oma anumaid. Paraku satun oma kiire elutempo tõttu turule harva ning seetõttu piirdun enamasti tavapoe valikuga.
Võimalikud lahendused:
- Võrkkotid alati kaasa
– hoida korduvkasutatavaid kotte püsivalt seljakotis või autos, et need ei ununeks. - Osta teadlikult lahtist kaupa
– eelistada puu- ja juurvilju, mis on saadaval ilma pakendita, isegi kui pakendatud variant on kõrval. - Planeeri ostud ette
– kui on vaja näiteks turukaupa (liha, piim), siis planeerida eraldi turulkäik, mitte loota juhuslikule ajale. - Väldi “lihtsuse pärast” pakendit
– teadvustada, et kilekoti võtmine on harjumus, mitte vajadus. - Rohkem lahtist kaupa poodides
– poed võiksid pakkuda rohkem pakendivabu valikuid (nt marjad, pähklid, kuivained). - Oma pakendite lubamine teeninduslettides
– võimalus panna liha, juust jms kliendi enda karpi. - Korduvpakendite süsteem
– nt pandiga karbid, mida saab tagastada ja uuesti kasutada. - Vähem eelpakendamist
– tootjad ja poed võiksid vähendada olukordi, kus toode (nt maasikad) on juba ette pakendatud ilma alternatiivita.
Kommentaarid
Postita kommentaar