Oma internetikasutuse jälgimiseks ühe nädala jooksul kasutasin rakendust RescueTime, mis võimaldab automaatselt mõõta erinevates rakendustes ja veebilehtedel veedetud aega. Jälgimine toimus minu puhkuseperioodil, mil ma ei pidanud tegelema tööga seotud ülesannetega. Seetõttu oli minu internetikasutus peamiselt seotud meelelahutuse, sotsiaalmeedia ja üldise veebisurfamisega. Kogutud andmete põhjal koostasin tabeli, kuhu märkisin iga päeva sotsiaalmeedia kasutuse, voogedastuse, e-posti ja veebisurfamise kestuse ning hinnangulise andmemahu ja keskkonnamõju.
Tulemused näitasid, et kõige rohkem aega veetsin sotsiaalmeedias ja voogedastusteenustes. Eriti nädalavahetusel suurenes voogedastuse osakaal märgatavalt, mis tõi kaasa ka suurema andmemahu kasutuse. Kuna videote voogedastus nõuab suurt andmemahtu ja serverite tööd, on see üks digitaalse energiatarbimise olulisemaid allikaid. Teadusuuringute põhjal moodustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor märkimisväärse osa globaalsest energiatarbimisest ning selle osakaal võib tulevikus veelgi suureneda (Andrae & Edler, 2015). Samuti on leitud, et digitehnoloogia kasutuse kasv võib kaasa tuua olulise kasvu kasvuhoonegaaside heitmetes (Belkhir & Elmeligi, 2018).
Minu kogutud andmed näitasid, et kuigi e-posti kasutamine moodustas suhteliselt väikese osa minu digitaalsest tegevusest, võib selle mõju globaalses mastaabis olla siiski märkimisväärne, kuna e-kirju saadetakse iga päev miljardeid. Samal ajal oli minu suurim keskkonnamõju seotud voogedastuse ja pilves salvestatud meediaga. Andmekeskused, mis töötlevad ja salvestavad internetis loodud andmeid, tarbivad märkimisväärses koguses energiat ning vajavad ka jahutussüsteeme, mis suurendavad energiatarbimist (Masanet et al., 2020).
Analüüsides oma internetikasutuse harjumusi, märkasin, et suur osa minu digitaalsest ajast on seotud pigem meelelahutuse kui vajalike tegevustega. See viitab sellele, et minu digitaalset jalajälge oleks võimalik vähendada suhteliselt lihtsate harjumuste muutmisega. Näiteks võiksin vähendada voogedastuse aega või vaadata videoid madalama kvaliteediga, kuna kõrgema resolutsiooniga video nõuab suuremat andmemahtu. Samuti võiksin regulaarselt kustutada mittevajalikke fotosid, videoid ja faile nii oma seadmetest kui ka pilvesalvestusest, et vähendada andmete pikaajalist salvestamist serverites.
Kokkuvõttes aitas internetikasutuse jälgimine mul paremini mõista oma digitaalse tarbimise ulatust ja selle võimalikku keskkonnamõju. Kuigi üksiku kasutaja tegevused võivad tunduda väikese mõjuga, võib nende kumulatiivne mõju olla märkimisväärne. Seetõttu on oluline kujundada teadlikumaid digitaalse tarbimise harjumusi ning vähendada mittevajalikku andmete loomist ja salvestamist.
Kommentaarid
Postita kommentaar